Pildiline meenutus sügiskoolist

Sügiskoolist on möödas kaks nädalat ja pildid on saanud digitaalsel kujul valmis! Täname kõiki esinejaid meeldejäävate ettekannete eest ja osalejaid kaasa mõtlemast. Fotomeenutus nädalavahetusest Taevaskojast asub SIIN.

Pilte tegi Joakim Klementi.

Timo Maran

Sügiskoolis esineb Timo Maran ettekandega "Mimikri, looduse semiootilisus ja semiootika reaalsus".

Teemaks on mimikri kui nähtus bioloogias ja semiootikas. Timo Maran tutvustab mimikri mõistet, räägib mimikri mitmekesisusest ja pakub mõned näited ebatavalistest mimikrijuhtudest. Maran toob esile mimikri märgilise olemuse ja näitab, kuidas mimikri viib looduse semiootilisuse mõistmiseni. Kokkuvõttes mõtiskleb ta selle üle, milliseid järeldusi lubaks mimikri uurimine teha semiootika enese kohta. Paradoksaalsel kombel on bioloogilise mimikri uurimine viinud Marani arusaamani, et simulaakrum ja „päris“ maailm on lahutamatud.

Timo Maran on Tartu Ülikooli semiootika osakonnas vanemteadur. Timo Maran on uurinud bioloogilise mimikri teooriat ja semiootikat. 2000. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi semiootika ja kulturoloogia alal tööga "Bioloogiliste mimikrinähtuste semiootika", 2005. aastal doktorikraadi tööga "Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen". 

Jaak Tomberg

Sügiskoolis esineb Jaak Tomberg ettekandega "Ba(udri)llard ja mudelite implosiivne ajajärk".

Essees “Simulaakrumid ja teaduslik fantastika” võtab Jean Baudrillard põgusalt kokku teisenemise, mille on viimase viiesaja aasta jooksul läbi teinud varamoodne utoopiline kujutamislaad. Tema visandit põhistab mõte “reaalse” ja “imaginaarse” vahelise distantsi järk-järgulisest vähenemisest: varamoodsate utoopiate ajastul olevat see distants maksimaalne, teadusliku fantastika ajastul aga juba väiksem ning simulaakrumide ajastul (ehk “mudelite implosiivsel ajajärgul”) puuduvat sootuks. Teadusulme saatust sellel viimasel ajajärgul armastas Baudrillard näitlikustada inglise kirjaniku J. G. Ballardi 1970ndate aastate loominguga, mis tekitas teadusulmelist võõritust, ilma et see sisaldanuks teadusulmelisi temaatilisi motiive. Oma ettekandes uurib Tomberg, millised võiksid olla Baudrillardi teooria implikatsioonid nüüdisajal, mil ajalooline tegelikkus paistab mitmes mõttes teadusulmet ületavat. Kas Baudrillardi “mudelite implosiivne ajajärk” on lihtsalt provokatiivne hüpotees või saab seda kasutada tööriistana nüüdiskultuuri- ja kirjanduse allhoovuste paremaks kognitiivseks kaardistamiseks?

Jaak Tomberg on kirjandusteadlane, kelle peamised uurimissuunad keskenduvad tegelikkuse ja fiktsiooni suhetele, fiktsiooni filosoofilisele mõtestamisele ja kultuuri ja teksti suhetele. Ta on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja Tartu Ülikooli õppejõud. Lisaks teadustööle on Tomberg tõlkinud ilukirjandust ja kirjandusteooriat, kirjutanud näidendeid ja kirjanduskriitikat. 

Madis Ligema

Semiootika sügiskoolis esineb Madis Ligema ettekandega "Tehnoloogia ja hüperreaalne".

Kuhu me teel oleme? Ligema räägib meedia, reklaami ja poliitika toimemehhanismidest - kas me naudime tehnoloogia hüvesid või konsumeerib tehnoloogia meie reaalsust.

Madis Ligema on vabakutseline semiootik ja ettevõtja. Spetsialiseerunud filmi, avalike suhete ja kommunikatsiooni valdkonda. Ligema on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika magistriõppe ning uurinud efektiivse poliitkampaania strateegiaid. Ta on olnud rešissöör näiteks filmidele „Kuidas ehitada kosmoselaeva?“ ja „Kümnest kümneni“. Ligema on ka üks loovagentuuri VÄLK rajajatest.

Keiu Virro

Sügiskoolis esineb Keiu Virro ettekandega „Teatraalne poliitika/poliitiline teater: kaks näidet, kuidas ahistamisest lavastused tehti“.
Virro räägib poliitilisest teatrist ja teatraalsest poliitikast viimase aasta kahe kõrgeprofiililise ahistamiskaasuse näitel – millesse vastavalt on segatud poliitilist teatrit tegeva teatri juht ja poliitik. Mõlemad juhtumid on muutunud sedapuhku teatriks metafoorses tähenduses.

Keiu Virro on teatrikriitik ja ajakirjanik. Ta on õppinud bakalaureusetasemel Tartu Ülikoolis semiootikat ja kultuuriteooriat ning magistritöös Tallinna Ülikooli kultuuriteooria erialal käsitles poliitilist teatrit.

Psühhobuss

Laupäeva õhtul saavad kõik sügiskoolis osalejad proovida virtuaalreaalsust - oma tehnikaga on kohal Psühhobuss!

Semiootika sügiskoolis pakub Psühhobuss haruldast võimalust kogeda läbi kõrgtehnoloogiliste kuvarprillide virtuaalreaalsust, ehk tunnet viibida kusagil mujal või olla keegi teine, kui reaalsuses. Kui tekib küsimus, miks psühholoogid virtuaalreaalsusega tegelevad, tule ja uuri järgi!

Psühhobuss sõidutab teadusliku psühholoogia lõbusal ja kaasahaaraval viisil igapäevaelule lähemale. Peatus tehakse seal, kus parasjagu vaja: laatadel, firmapidudel, väikeste või suurte sünnipäevadel, koolides ja teistes haridusasutustes. Psühhobuss viib läbi erinevaid teadusetendusi ja töötubasid igas vanuses publikule. Täpsemalt saate nende tegevustest lugeda kodulehelt: http://psyhhobuss.mozello.com/.

Elis Tamula

Elis Tamula esineb sügiskoolis ettekandega "Õõvaorg ja virtuaalsete inimkujutiste tajumine".

Vaatluse alla tuleb virtuaalse ja reaalse vahelise suhte üks erijuht - inimese kopeerimine. Spetsiifilisemalt keskendume just inimliku ja usutava välimuse saavutamisele. Nähes detailset jäljendust sellest, mis on meile kõige tuttavam ja omasem, võime kogeda võõristust, lausa õõva. Kuidas seda vältida? Miks selle vältimine vajalik on? Tutvume õõvaoru mõiste (ingl.k. uncanny valley) ja selle edasiarendustega 3D modelleeritud inimkoopiate loomise ja tajumise kontekstis.

Elis Tamula on lõpetanud semiootika magistriõppe ning uurinud õõvaoru semiootikat. Ta on kunstnik, kes on kujundanud ka raamatuid, mille hulka kuuluvad näiteks "Maskiraamat", voltimisraamat "Folded Tallinn" ja "Matemaatika õhtuõpik".